Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Astraal
#11
Naut
Re: Astraal
09 May, 17:22:55
Quote from: Q11 on 09 May, 16:56:48
Astraali lähed alati sellest seisundist nagu Su Ärkveloleku keha on. Paremalpool, kõhuli...ükskõik. Mingisugust „nihkemomenti“ ei toimu.
„Tagasitulles“ keha tõmbab lihtsalt, minu kogemusena.
Peale astraali on järgmine päev eufooria tunne, niiet jah väsimust ei ole... Smile

Jah, ka mina olin magamata peale seda ja tõepoolest oli eufooriline. : ) Kuid see eufoorilisus on mul viimasel ajal suht alaline, seega... ma nagu ei osanud eraldada. Kuid õhtuks ja järgmiseks päevaks olin siiski juba koss ikkagi...
Ja vot selle kehatõmbega oligi nii, et tõmbas mind kohe tagasi.
Seega tuleb harjutada.
Ja kuna see kõik juhtus selili lamades (ma muidu reeglina ei maga selili), siis arvasingi, et siin on ka üks "võti".

Quote from: Q11 on 09 May, 17:04:47
Astraalinähtus on samamoodi „olemas“ nagu Deemoni nähtuski.
OP ei usu seda eriti.
Naut ka ei usu.
Mina...ei taha ka uskuda aga see tõepoolest eksisteerib.... :o

Mina raudpolt usun. Aint ma ei tea, kas see, mida sina Deemoniks nimetad, on sama, mis see "minu oma".
Nagu ütlesin, on see sinu Deemon lihtsalt ühe (sinu poolt loetud) õpetuse üks termineid või tegelaskujusid ja seega võime rääkida samast asjast, kuid nimed on teised.
Selles mõttes siis.


Q11
Re: Astraal
09 May, 17:26:42
"Nagu ütlesin, on see sinu Deemon lihtsalt ühe (sinu poolt loetud) õpetuse üks termineid või tegelaskujusid"
Deemon ligineb siis "jalapealt" kukud pikali... Smile


Naut
Re: Astraal
09 May, 17:53:07
Quote from: Q11 on 09 May, 17:26:42

Tsitaat:"Nagu ütlesin, on see sinu Deemon lihtsalt ühe (sinu poolt loetud) õpetuse üks termineid või tegelaskujusid"
Deemon ligineb siis "jalapealt" kukud pikali... Smile

Issver, niiiii õuddne. Prr. : DD


Q11
Re: Astraal
09 May, 17:55:26
jah on... ;D


Naut
Re: Astraal
09 May, 18:21:41
Tegelikult mingis oma teadlikus unes oli mul kunagi selline seik, et jäin tõepoolest lõksu. Kellegi suure ja deemonliku küünistesse siis.

Seoses sellega ma ka hommikul arusaamtuses ärgates mõtlesin, et kui unes oli juba nii, siis astraalis võib asi ehk tõepoolest nö. kontrolli alt totaalselt ehk väljuda.
Ja seega ma ka astraali mõnda aega väga katsetama ei kippunud, kui aus olla.

Aga juhtum ise oli selline, et tegelikult lugesin päeval mingit kirjutist sellest, et näiteks kellegi maniaki või reaalselt psühhopaadi juurde (pant)vangi... või noh... röövituks sattudes reeglina mingid inimlikud meetmed või veenmised ei pruugi sellele mõrvarile siiski mõjuda. Tõelisel maniakil lihtsalt on mõnevõrra teisitine ajuehitus ja empaatiatunne on neile olemuslikult tundmatu termin.
Ehk siis näiteks mingile haledusele, nurumisele või ka siirale kaastundele lootma jäädes selliste teistmoodi inimeste meelevalda sattudes siiski ei saa.
No ühesõnaga suht pikk ja põhjalik uurimus oli ses osas.
Kuid sealgi siis ikkagi püstitati lõpuks küsimus, et kuidas siis sellises olukorras käituda ja mida enda päästmiseks teha. Ja vastus oli, et... tegelikult polegi teha midagi. Soovitati mitte valetada, sest see ärritavat selliseid inimesi veelgi enam.
Mind hakkas muidugi selline ekstreemsus ja sisuliselt justkui väljapääsmatu olukorra lahend siiski huvitama ja kaevasin ikka edasi ning siis sattusingi pigem juba esoteerika valda kuuluva vastuse peale.
Et sellises täiesti väljapääsmatus olukorras ikka lihtsalt palvetadki ja.... kui see ka ei aita, siis...no siis saadad oma südamekeskuse parimast osast sellele psühho-tapjale oma kõige siiramat armastust.
Mis on ilmselt reaalsetes oludes suur kui mitte võimatu väljakutse, eks... Noet sisuliselt surma (ja võimaliku valu ja õuduse) palge ees saata oma vangistajale ikkagi armastust...
Kes nii suudaks? Jeesus Kristus? On veel kandidaate?
Nojah. Kuid mõtlema see asi mind siiski pani.

Aga see oli kõik proloog. Lihtsalt jäin sellest kõigest siiski süvenenult mõtisklema ja...
öösel, uinudes näen siis unes, et lendan mingis struktuurses mustermaastikus või... väga suures ja arusaamatus ruumimoodustises ringi. Teen ikka pöördeid sinna ja tänna ja uurin seda mustrit, et mis see siis ikkagi on jne...
Kui korraga mauhhh - mingi jälesuur hiigelelukas haarab mult seljatagant kivikõvalt kinni ja vuhhh, algab lend põhjatusse kuristikku. Ikka alla ja alla ja alla ja tohutu jõu ja kiirusega.
Ja no ei saa ma muidugi selles rõvedas surmahaardes ei liigutada ega sisuliselt hingata ja... saan muidugi aru, et jah, finito...
Aga siis korra meenus ikka, et ok, proovime siis seda südamekeskusest saadetavat armastusevoogu. No et sai ju sellest mõeldud, nüüd palunväga saab praktikas proovida. Toimib siis või mitte.
Ja no ei, ei tundunud see asi muidugi unena. Teate küll...ikka reaalselt oli õudne ja mõistsin, et kohe ma ilmselt ka tõesti suren.
Aga lõdvestusin ja.... saatsin ikkagi armastust. No nii nagu oskasin.... sellele kollile siis.
Vot.

Et kuidas lõppes? Et oli häppi end ja koll lasi suurt armastust tundes mind lahti?
Hehee. Ega ikka ei lasknud.
Ma surin.
Kuid justkui...õnnelikuna ja... rauge naeratusega suul.
: )
Selline lugu siis.


Q11
Re: Astraal
09 May, 18:32:54
Naut on ego kildudes olekus. Ehk Loffe oskab seletada? Mina ka olen... Smile


loffe
Re: Astraal
09 May, 21:51:58
Quote from: Naut on 09 May, 12:46:34
...
Kuid... see maailmapildi teadvuse joonis oli mulle näidatuna natuke nagu teine...
Jumalteadvus polnud mitte ümber (taustaks, raamiks vms) vaid... noh...ikka tsentris ja sisuliselt ka "tühi". Numbrina vblla nö. 0.
Ja kõik siis lähtuski sealt keskelt ja igas suunas.
Seega oma vaimusilmas oletan, et need sinu joonistuse eraldihõljuvad sfäärilised iga olendi teadvuse "pannkoogid" oleksid mitte eraldi hulpimas vaid nö. ühel teljel, millest/kellest kõik ka lähtub.
Seega need eraldiolevad üksused kellegi/millegi (põrsa või loffe või Naudi või mõne egregori või planeedi või galaktika) teadvuste ühisväljadega võivad näiteks horisontaalis ülalt alla või alt ülesse üksteise otsa lükkuda nagu pärlid (antud juhul siis pannkoogikujulised pärlid). Osad on siis üksteisele ilmselt lähemal, osad kattuvad (paralleeluniversumid), osa nö. põimuvad.
Kuid jah, kõik sisaldavad seda ühte ja samas ka üksteist. Selle viimase puhul siis võimalik, et ka mõnevõrra erinevates "tihedusastmetes".

*Nii. Ja nüüd sain muidugi täpsustuse on TJ-t, et ei ole ühe teljel. Õigemini...telg küll justkui on, kuid see liikumine sellel pole vertikaalne vaid siiski spiraalne. Uurin veel ilmselt.

See joonistus oli kiirelt visandatud selgitamaks seda, et kõik on tehtud ühest ja samast. Ma tajun seda taustavibratsiooni ääretu/lõputu väljana millest kõik kerkib ja millesse kõik sulandub pärast. Aga see võib olla puhtalt minu meele tõlgendus. Võibolla on minu perspektiiv teine.

Quote from: Q11 on 09 May, 15:29:13
Sa "omad" naiseenergiat. Võibolla Loffe oskaks seda "lahtiseletada". Mina oma "rumala" seisukohaga -  Nais-energija saavutab "Minateadvuse" Hetkes. Ärkamiseks on vajalik Kundalini "Shaktit"-?... Smile

Ma ei teagi kas oskan seletada. Niipalju kui mina olen aru saanud siis suures plaanis ärkamise puhul pole vahet kas ollla mees või naine. Äratundmine on sama, küll aga tee kindlasti teine. Igaühel on unikaalne tee.
Enda äratundmine võib aset leida kas absoluutselt spontaanselt, läbi kundaliniga mässamise või läbi muu praktika, näiteks astraali. See äratundmine on spetsiifiline "tunne" mis on pidevalt kohal ja tuntav.
Sellegipoolest isegi kui me tunneme ennast ära enne emotsionaalkeha (Tolle valukeha või karma?) puhastumist siis see on vaja lõpuni viia, kui soovi on muidugi aga tavaliselt puhastus hakkab toimuma iseenesest. Võib ka teispidi, et enne puhastub emotsionaalkeha ja kundalini ärkab. Või ärkab kundalini ja emotsionaalkeha hakkab puhastuma. Mis tundub olevat selge on, et olenemata muudest praktikatest on vaja jälgida ja läbi näha kuidas meel kogub ja talletab emotsioone kehasse ning loob võltsmina. Ja see võltsmina nõuab lihtsalt olemasolemiseks nii palju energiat, et üle ei jää sealt midagi.

Quote from: Naut
Et kuidas lõppes? Et oli häppi end ja koll lasi suurt armastust tundes mind lahti?
Hehee. Ega ikka ei lasknud.
Ma surin.
Kuid justkui...õnnelikuna ja... rauge naeratusega suul.
: )
Selline lugu siis.

Väga hea näide kuidas olukorda täielikult aktsepteerides ego mureneb(sureb) ja järgi jääb meelerahu(mina). Mis iganes siis juhtub väliselt edasi sisemiselt naeratad ja oled õnnelik, ilma mingi näiva põhjuseta.
Minu emotsionaalkeha puhastub siiani veel ja vahel koordub lahti tihedam kiht ning näiteks paar päeva on tohutu hirmu tunne. Ainus mis sellel puhul saab teha on aktsepteerida ja lubada sellel tundel olla. Seejärel on tunne mida on võimatu kirjeldada. On hirm(tegelikult kehaline tunne) ja sügav rahu eneses samaaegselt.


Q11
Re: Astraal
27: 09 May, 22:00:45
Väga hästi Sa Loffe seletad asja lahti. Esimest korda kohtan kedagi sellist kes oskab nii hästi elu lahti seletada..Smile


Naut
Re: Astraal
09 May, 22:39:58
Jah, tõesti on arusaadavad need Loffe seletused. Smile
Ja on kuidagi lihtsad ja inimlikult mõistetavad. Sellist asja, jah, kohtab kuidagi vähe nagu..
Paljud..siiski nagu.. mitteärganud taovad alatihti  rindu, kui teisteülesed või väljavalitud nad on, kui 4D või jumalalähised jne jne..
Et siin nagu aga see Loffe ilusolemus aga kandub ilma liigsete sõnadetagi endani... ja hakkab kuidagi hea.
: )


loffe
Re: Astraal
09 May, 22:52:13
Tänan heade sõnade eest. Ma olen suht harimatu ja lihtne, võibolla sellepärast ka seletused sellised  Big Grin


Q11
Re: Astraal
11 May, 20:31:07
„Astraali all ehk sobiks sellest rääkida?
Ma ikka püüan jälle kõike nagu kompaktsemana hoida.
: )“
Astraali nähtus eksisteerib tõepoolest. OP-ki, kuna pole seda kogenud ei vaidle sinna vastu.
Nii...Deemoni nähtus on samamoodi. See on juba „tiba“ raskem „seedida“.
OP „Mismõttes?“
Naut „Mina ka ei saa aru“
Deemonit huvitab ainult Energia.
Naut“kus see Energia oleks?“
Istun arvuti taga ja tuleb...vaatab üle üla.
„Mis sa siin teed nüüd? Kirjutad kellelegi?“
Mina „ee...no Voorumis jah...Nautile“
„Kes see Naut on?“ huvitub Deemon.
„Noo...kust mina tean...foorumi kasutaja“
„Oot ma käin ära“ ja Deemon juba astub  „kapiuksest“ sisse astuma.
„eee...kus sa käid ära ja ehk sa ei käiks ära?“ palun mina.
„No...heaküll siis seekord“...ja läheb lennates teise tuppa.
OP „See on su enda fantaasia“
Naut „Mina ka arvan nii“
Vat siin see küsimus olekski...On see minu fantaasia või nagu astraali nähtuski, mis eksisteerib? :o
...


Naut
Re: Astraal
11 May, 23:15:01
Naut nüüd küll nii ei ütleks.
Ma seal paraweebiski alatihti esitasin epistleid, et hakake ometi, armasraffas, unistama. Kui seda ei oska/ei julge/ei pea võimalikuks, eks siis laias laastus mis iganes nautikaga on ka automaatselt puuks.
Oh sind küll.

Aa mis sul selle Deemoniga aina on? Oled solvunud, et me seda sinu Deemonit ikka nagu kohvile ei kutsu? Miks see sulle oluline on?


Naut
Re: Astraal
12 May, 00:01:33
Muide üks huvitav ja teistmoodi juhus mingi justkui demoonilise tegelasega oli mul veel ühel oma rännakul.
/Kuigi neid nö. tumedavärvilisi on igasuguseid ette sattunud ja... kui juba oskad neid läbivaadelda, siis nii lihtsalt siiski ka verest välja nagu ei löö./
Kujumuutjad kusjuures tavaliselt ehivad end. Kord ikka pikad valged rüüd üll, kord helendavad tiivad, ingiljuuksed ja muud rekvisiidid ning kostüümid.
/Lisan: see ei pruugi olla reegel, kuid võib olla./

Kuid kord oli korraga nagu paugupealt selline võehh-kogum välja tuterdamas-roomamas. Ikka jah, oli kohe väga kole. Pirakas ja kuidagi tugevalt kärnane, kobrutav ja arusaamatu, et kus on ta algus, saba või pea... no ühesõnaga mitte just veetlev.
Kas ma ehmusin? Muidugi ja absoluutselt. Lausa luksatasin.
Kuid... siis tegin siiski paar hingetõmmet ja jäin ikkagi teda pikemalt silmitsema.
Rünnata ta mind ei kavatsenud, kuid lõpuni usaldust siiski ka ei äratanud.
Sellegipoolest tegin lõpuks enamvähem sõbralikult (kuigi natuke häälevärinal) juttu, et tere lugupeetav ja... kuis läheb ja ehk saan abiks olla. Umbes nii.
Ja siis sealt kobrutava kesta, nagu pantseri alt tuli korraga välja üks hoopis teistsugune, väga huviväärne, vägagi väärikas, (justkui) meessooline auastmetega tegelane, mõnevõrra küütlevas (sinirohelises) justkui mundri moodi paraadriietuses.
Ilmselgelt humanoid kuid mitte inimkujuline. Õigemini inimkujulised polnud käed ja pea, kuigi seisis ta siiski sama moodi kahel jalal ja tal oli 2 kätt.
Mõnevõrra pikem kui ma ise.

Ühesõnaga oli ka selline vastupidine maskeering teatud testiks. Et kas ma suudan aktsepteerida midagi teisitist seninähtule.
Ilmnes, et suudan.
Vestlesime seal veel ja... hiljem kirjutasin selle vestluse üles nagu ikka, sest neil on alati sellised selged ja arukad vastused, mis mul tavamälus ikkagi meelde ei jää...kuid kahjuks hetkel enam ei leia neid üleskirjutisi...
Kuid jah, hiljem tänu sellele üles näidatud sõbralikkusele ja hirmu võidule sain ametliku kutse ühele Galaktilisele koosviibimisele.
/Kuhu ma aga paraku ei jõudnud... : )


Q11
Re: Astraal
12 May, 17:39:17
„Aa mis sul selle Deemoniga aina on? Oled solvunud, et me seda sinu Deemonit ikka nagu kohvile ei kutsu? Miks see sulle oluline on? „
Tähendab... mind huvitaks kas see on mingil põhjusel minu psüühika haigus/häire või tõepoolest „Olend“.
Deemon õpetab Astraali. Kas OP-i uned lähevad näiteks juba intensiivsemaks?
OP „ei lähe“
Mina „aga kas mingi muutus on toimunud?“
OP „ei ole mingit muutust toimunud....peale Voorumi tekitamise“
Mina „hmm....??“ :o

OP
Re: Astraal
12 May, 17:55:13
Ma pole katsetanud mitte mingit astraali viimasel ajal.
Ma kavatsen kajastada kindlasti kui katsetan.

Muidu psyhhiaatrias on minu arust koige aarmuslikum/karmim juhtum see, kui inimese fyysilise keha sees on mitu loogilist inimest/identiteeti. Et siis yhel hetkel hakkab raakima nagu deemon, siis nagu 8a tydruk, ja siis 22a noormees- et koigil neil on erinev haaletoon, iseloom, hobid ja muu erinev. Sellest kergemad pehmemad diagnoosid on, kui on ikka 1 identiteet/alter, aga lisaks mingi aegajalt ilmutav lisakaaslane. Naiteks nn kanaldajad, ja haali kuulvad skisod, ja vaikelapsed, kes naevad illusoorseid kaaslasi. Ja sealt edasi on juba igapaevasemad psyhhiaatrilised eriparad. Voimalik, et q11 puhul on siis sellel sammul/tasemel eripara. Aga noh, ega sellel tasemel on juba 10%-il elanikkonnast eriparad. Ega need eriparad elada ei sega ju. Q11 naiteks saab ju kenasti motiskletud ja elatud, teised meie ka. Seega, ei maksa kuidagi liiga tosiselt votta kergeid psyhhiaatrilisi asju.

Muidu astraal on esoteeriline moiste. Saan aru, et osad teised valdkonnad raagivad ka eeterkehast, astraalkeha korvale.
Vasta
#12
Q11
Re: Astraal
12 May, 18:07:11
Demmi ka pole veel teinud jah?... Smile


OP
Re: Astraal
12 May, 18:22:25
Quote from: Q11 on 12 May, 18:07:11
Demmi ka pole veel teinud jah?... Smile

Hingemolekuli ehk demmi piipe pole veel saabunud.
Kuid esimesel korral niikuinii teen ettevaatlikult vaikse doosi, seega OBE ehk kehavalist kogemust kindlasti ei saabu.


Q11
Re: Astraal
137: 12 May, 18:37:57
„Kuid esimesel korral niikuinii teen ettevaatlikult vaikse doosi, seega OBE ehk kehavalist kogemust kindlasti ei saabu.“
No ma ikka pean natuke...tähendab „kehavälise kogemuse“ mõte on kogemus. Mitte, et „ossa ma olen nüüd kehast väljas“
See peaks Sind viima kogemuse vaatlemisse, mitte mis on „kogemuse sees“.
Samamoodi astraali minekul on oluline, mitte vaadelda mõtteid vaid nende olemust.
Seisund peaks viima Hetke tajumisse. Ja tõepoolest Uneilm võib seda rohkem tekitada kui Ärkvelolek.
Kõige mõjusam on muidugi Sügav Uni.
Seal puudub Sul ego. Ainut Mina (ilma mäluta) On. (Sügav Uni on ka Minale olemuslik Seisund)
Aga tee Demmi ettevaatlikult jah esimene kord...Smile


OP
Re: Astraal
12 May, 18:51:29
Ma saan aru, et Astraal on psyhhiaatrite terminoloogias dissotsiatsioon, voi kuidas eesti k oelda. Kus tavaparane mentaalsysteem on osati lahti yhendatud, moni moodul naib vooras jne.
Selle kohta naited sealt:
https://www.webmd.com/mental-health/diss...n-overview


Q11
Re: Astraal
12 May, 18:57:19
Quote from: OP on 12 May, 18:51:29
Ma saan aru, et Astraal on psyhhiaatrite terminoloogias dissotsiatsioon, voi kuidas eesti k oelda. Kus tavaparane mentaalsysteem on osati lahti yhendatud, moni moodul naib vooras jne.
Selle kohta naited sealt:
https://www.webmd.com/mental-health/diss...n-overview

ee...ei ole nii... Smile


OP
Re: Astraal
12 May, 19:00:51
Yldiselt on ju psyhhiaatritel oige, kui nimetavad, et astraal jms'ne tahenab, et A ja B eralduvad ehk dissotseeruvad.


Q11
Re: Astraal
12 May, 19:05:20
Mis A ja B  tähendavad?


OP
Re: Astraal
12 May, 19:09:41
Astraali puhul voiks A jaoks pakkuda fyysilise keha, ja B on siis fyysilise keha tajumoodul.
Artiklis tuuakse naiteid ka muudmoodi asjadest. Naiteks voibolla ka valgustumine on naide disso diagnoosist.


Q11
Re: Astraal
12 May, 19:24:20
Ära Sa seda Valgustumist niimoodi Astraaliga otseselt seosta.
Astraal on...no kuidas ma seda ütleksin?...“sama meiemaailm aga ajakulg on teine“
Ja Olendid on seal olemas.
Näitena.
OP läheb voodi. Tekk peal. Mõned mõtted päevast. Järsku kuuleb peakohal tiirlevat putukat. Astraalimesilane on kohal. OP ootab vaikselt.
Vaikus.
OP teeb silmad lahti, võtab teki pealt, tõuseb istukile ja ümbrust vaadeldes imestab „ah see ongi siis see astraal millest Q11 rääkis?“
Ja siis lisab „Maru igav“...Smile
„Maru Igav“ võib Sul olla alguses.
Pärast läheb juba liiga „(h)uvitavaks“... ;D


Naut
Astraal
14 May, 15:05:02
Quote from: Q11 on 12 May, 17:39:17
„Aa mis sul selle Deemoniga aina on? Oled solvunud, et me seda sinu Deemonit ikka nagu kohvile ei kutsu? Miks see sulle oluline on? „
Tähendab... mind huvitaks kas see on mingil põhjusel minu psüühika haigus/häire või tõepoolest „Olend“.

Hm. Et kahtled siiski sinagi? Ma arvasin, et selles osas on su kõhklused juba ammu hajunud.
Aga sa siiski kahtled oma nägemuste tõelisuses? Ehk siis, kas olendeid, keda sealpool kohtad, kas nad on reaalsed või niiöelda reaalsed? Ehk siis hoopis trikitab sinu aju?

Loomulikult trikitab sinu aju. : )
Selles mõttes, et püüab sind veenda, et "ole nüüd normaalne" ja "käitu nagu teisedki" ja "see on lihtsalt meelepete, ära usu igatsugu jama".
See on ju tüüpiline aju monoloog, et sind tagasi tõmmata, justkui normaluseerida ehk siis saada tagasi oma ülemvõim.
: )
Ma ise arvan, et siiski kõik, mis sa näed, on just niipalju reaalne, kui sa seda ise tahad.
Kõik sisuliselt elustub, kui ta saab piisavalt meie toetavat mõtteenergiat. Ja eriti lihtsalt juhtub see  nö. peenmateerias või meie hingeasustuste paralleelolemustes. Väi siis selles ruumiosas, mis on justkui meiega siin, kuid justkui ikka "sealpool".

Ei... ma ikka ei mõista, miks sa korraga kahtlema oled hakanud.
Kuigi.. kahtlused tabavad mindki ja lausa pidevalt, kuid.. ma ikka ütlen siis endale, et.. no kelle krdi asi see on peale minu enda. Keegi teine ju minu sisesilmadega ei näe ega minu olemusega ei tunneta. Seega on see täieliselt minu privaatala ja seal toimuva üle vastutan ja ka otsustan ainult mina ise.
Seda enam, kui on fun. : )

Kui pole fun... ja miski sealsest hakkab tõepoolest oma mõjudega segama, hirmutama või nö. üle võtma, siis ehk juba on iseasi.
Siis tuleb natuke sügavamale sukelduda ja uurida, miks see nii on.

Kas... Sul Q11, on see viimane keiss, et natuke murelik näid (no vaatasin sama sisuga olid ka küsitluse püsti pannud)?


Naut
Astraal
14 May, 15:22:29
Quote from: Q11 on 12 May, 19:24:20
Ära Sa seda Valgustumist niimoodi Astraaliga otseselt seosta.
Astraal on...no kuidas ma seda ütleksin?...“sama meiemaailm aga ajakulg on teine“
Ja Olendid on seal olemas.

Ma seal teises teemas siiski võrdlesin astraali ja valgustumise kokkupuutepunkte.
Jah, olen nõus, et üks siiski nö. automaatselt teist ei tingi. Kuid astraalis saadav siiski tõesti reaalne kogemus oma hinge vabadusest, võimalustest ja justnimelt sõltumatusest meie füüsilisest kehast tingib seda, et tekib arusaam, et keha pole nii primaarne, nii oluline ja ka nii lõplik (läbi surma) nagu me oleme harjunud siis siiski mõtlema.
Ja kes isegi selles viimases siiski kahtleb, kuid kelle veendumus toetub pigem raamatusloetule ja sisemisele usule või arusaamale, saab nende lendudega justkui tõepoolest väga käegakatsutava ISIKLIKU KOGEMUSE, et see on nii.

Oma keha surelikkuse teatud ebatähtsus, meie hingeolemuse võimed ja võimalused, olmereaalsuse kõrval eksisteeriva suurema maailma avastamine ja avanemine ehk ühtsuse tunnetus kogu universumiga aga annab tõepoolest läbitunnetatud kõlapinna ära tõugata ka valgustumisse.
Ja just seda ma sinu puhul, Q11 arvasin juhtuvat.


Naut
Astraal
14 May, 15:55:27
Quote from: Q11 on 12 May, 19:24:20
„Maru Igav“ võib Sul olla alguses.
Pärast läheb juba liiga „(h)uvitavaks“... ;D

Just. Kusjuures olen ka lugenud astraallendude kogemusi, kus on alguses oldud vaimustuses uutest võimalustest, hiljem aga loobutud. Noet a la, mis ma seal ikka aina läbi ühest toast kööki  ja tagasi imbun, et ükskord ammendab ka see ennast.
Vot ei tea jah..
Oleneb siis kui suureks oma maailm arvatakse? Või on kodus lihtsalt turvalisem ja rohkemaks pole julgust?
Sisuliselt on avastada aga kogu universum mikrost makroni ja oma sellistes kihtides, kuhu meie pööraseimgi fantaasi, absurdseimgi mõttelend pole osanud eksida, kus saab vastuseid küsimustele, mis meid aastasadu või tuhandeidki painanud, saab tunnetada võimalusi, mida ka veidramates unedes pole nähtud jne jne.
Kuidas saab see igav olla?

Väidetavalt muidugi meie aju ei mõtlegi midagi kardinaalselt uut ise välja vaid juba maast madalast hakkab kategoriseerima vaid tuttavaid vorme ja tajusid ja nendega ka opereerima. Teisisõnu aju kogu aeg võrdleb ja kompab senikogetut ning vaid selle põhjal teeb ka oma valikuid (enamasti jah, paljuski primitiivsel skaalal "minu jaoks hea-paha" või "minu jaoks õige-väär") ning sealt siis edasi hakates enda jaoks konstrueerima (paremal juhul) ka uusi mudeleid. Teisisõnu me ei suudagi midagi täiesti uut justkui genereerida vaid lihtsalt laome juba eelnevalt tuttavaid klotse erinevalt kokku.
Samas on maailm niivõrd palju läbi infokanalite kasvõi pildiliselt avardanud (olgu siis seninägematute ookeanipõhjaelukatest meie organite molekulaarstruktuurini), et neid samastusi on aju jaoks rohkem kui triljoneid loodud.
Kuid ikkagi on see mingis mõttes siiski piiratud kogus.

No ja siin, nende "lendudega" ongi võimalik kohati komistada selliste asjade, olendite või olukordade otsa, mille puhul aju hakkab reaalselt tõrkuma (sest ta ei leia oma failidest nö. samastumismaterjali) ehk siis läheb lühisesse ja ütleb kergemaks väljapääsuks "ah, see kõik on jura".

Noja nüüd on koht küsimuseks, et aga kui ikkagi ei ole jura? Ja siit kogu "lennumõnu" tõepoolest alles algab.
: )


Q11
Astraal
14 May, 21:14:16
Naut
Hm. Et kahtled siiski sinagi? Ma arvasin, et selles osas on su kõhklused juba ammu hajunud.
Aga sa siiski kahtled oma nägemuste tõelisuses? Ehk siis, kas olendeid, keda sealpool kohtad, kas nad on reaalsed või niiöelda reaalsed? Ehk siis hoopis trikitab sinu aju?
„Nägemus“ on asi. Tõelisus on Nägija.
Olendeid on Uneilmas muidugi rohkesti. Aga nad ei saa ületada seisundi barjääri. See, et mõtlen, selle Olendi peale ja ta on minu mälestuses ei tähenda seda, et ta Ärkvelolekusse suudaks tulla.
Deemon seda suudab.
Sinul Naut on Valge Ingli olemus. Ehk – Valgus, Armastus, Kaitse.
Muidugi eks minu defineeringud ka aastatega veidi muutuvad aga üldprintsiip on siiani sama.


Naut
Re: Astraal
15 May, 00:08:43
See, et mõtlen, selle Olendi peale ja ta on minu mälestuses ei tähenda seda, et ta Ärkvelolekusse suudaks tulla.
Deemon seda suudab.

Kas sa raatsiksid jagada, kulla Q11, et kuidas sa teda oma Ärkvelolekus tajud?
Õigemini... mina ka tajun oma Teejuhti ja kohati ka neid teisi ja tõepoolest ka "siinpool", kuid nad kõik on tõepoolest väga armastusväärsed ja toetavad.
Ehk siis : kas sinu Deemon segab sind siinpool? Või kahjustab? Hirmutab? Veel miskit?
Võiksid sa ehk mõningad konkreetsemad olukorrad välja tuua?
Mind kohe hakkas see väga nüüd huvitama, et kes see sinu Deemon siis on.
Enne arvasin, et räägime vblla samast asjast aga erinevate nimedega.
Aga vist mitte...

Ja... kui küsida tema enda käest, et kes ta on ja mis ta soovib, mis ta vastab?


Q11
Re: Astraal
15 May, 00:24:32
ee...keerukas vist mõistetavaks teha.
Ma olin väike laps (tita), magasin võrevoodis. Täiskuu paistis aknast. Nutsin. Ema võttis mu sülle ja käis lohutades mööda tuba. See Tunne on nüüd tulnud Päeva. Deemoni liginemisel tekkivad kundalini kriad (eitea kas õieti kirjutasin). Nagu madu hakkab keerlema, sisisema, käed tõusevad seljataha, pea alla või kuklasse..."võõramaakeel"....
Üks link...aga ega vist enam üles ei leia. Kui Deemon ärkab õpetab ta automaatselt astraali (jah ka seda käekontrolli)
Nimetatakse Kundalini Deemoniks. No sellised võõramaised sõnad.
Ta ei kahjusta midagi sellises mõttes aga „lähenemine“ on raskesti talutav. Puhas Tuli.
„Kas räägime erinevatest asjadest“??
Jah ja samas ei...Deemon ja Valge Ingel on nähtusena lõppkokkuvõttes sama...
Vasta
#13
Naut
Astraal
 15 May, 01:29:32
Huvitav. Jah, peab ilmselt guugeldama neid sinu mõisteid...

Kuigi... midagi sarnast olen kogenud, kuid sellises aastatetaguses versioonis, kus keset päist päeva ja sisuliselt argiselt köögis toimetades, korraga miski surin oli seljataga. Pöördusin, sest arvasin, et seal on keegi reaalselt seismas, siis aga see vägi tõusis samamoodi väga tajutavana seljatagusest üles ja nö. allutas mu keha sellise jõuga, et ma vakatasin. Ja siis korraga... mauhh... tõmbas see miski mind justkui marionetti liikuma mingil põhjusel SELG EES (!!!). Ikka köögist välja, sealt esikusse, sealt edasi (oli suvi ja uksed olid kõik lahti) ja ikka edasi ja niivõrd jõuliselt, et ma tõepoolest EI SUUTNUD mitte midagi ette võtta, ei peatuda ega ka appi hüüda... oleks olnud nagu tagurpidi täiskäik minu sisse surutud.... kuni lõpuks ikka tohutu meelepingutusega ja pisarate voolates lihtsalt viskusin kõhuli maha.
Kusjuures mul oli vist endiselt mingi köögilabidas või lusikas käes...
Ma ei tea siiani, mis jõud see oli, mis mind sedaviisi kaasa ja kuskile ära tõmbas. Või kui kaugele mind üleüldse viinud oleks.
Ning ei, meeldiv see tõepoolest polnud. Kaugel sellest... Olin tükk aega ikka täielikus šokis muidugi ka.
Kuid ma ei tea, kas see oli tundmusena sinu kogetuga ligilähedane...

Kordunud mul sarnast asja enam ka pole.

On olnud küll ka muud kehaliikumise kontrollimatust, näiteks pea 3 tundi kestvat vaibumatut, väsimatut ja tahtele allutamatut sundliikumist (sisuliselt justkui šamanistlikku kõikumist ja hiljem rütmilist tammumist), kuid seal olid mõningad taimed juba kaasatud.
Ka läheb mu keha mingis nö. süübivas seisundis väga lihtsalt mingitesse ringjatesse või muusugustesse liikumisvoogudesse, mis on täiesti iseeneslikud ja võivad kesta pingutuseta päris pikalt.
Sama asja aga püüdes tavaolekus matkida, annavad lihased aga siva märku ja väsib-tüdib suht kiiresti ka ära.
Ei, ei tea minagi, mis see täpselt on.
Tuleks ilmselt uurida.

Su Deemonil on ka kirjeldatav välimus, Q? Või... ainult tajud ta lähedalolu kuidagi eriliselt?
Mis ta räägib, kui teda kõnetad?


loffe
Astraal
15 May, 17:08:09
Eile õhtul oli kummaline kogemus. Viskasin pikali ja taotlesin unes ärkamist, pole nii konkreetselt proovinud eesmärgina.
Tundsin kuidas energiakeha(või miski) hakkas küljelt küljele kiikuma. Eriti hästi oli seda tunda jalgades ja samuti pea piirkonnas hakkas sikutama. Kuigi mõistus oli selge ei tabanud ma magamajäämise hetke ega ka ärganud ülesse unes.
Q11 oskab võibolla midagi kommenteerida?


Q11
Astraal
15 May, 17:23:32
No ma saan siin enda kogemusi kirjeldada. Astraali minekul minul hakkab nagu peasees imelikult „kõditama“, siis tean et kui tahan, saan minna. Ülekeha surin võib ka olla (minul harva)
Aga...ma olen oma ehk juba tuhande astraali mineku puhul...mitte kordki märganud Mina muutumist. Silmad kinni (siis astraalimesilane), unesilmad lahti.
Ja samamoodi,  kas olen kunagi kogenud Mina kadumist Sügavasse Unne minekul?
Vastus oleks , et „Ei ole“.... :o


loffe
Re: Astraal
15 May, 19:13:25
Sa mõtled sügava une all unenägudeta und? Kas sa oled siis ka teadvel?


Q11
Astraal
15 May, 22:13:15
Quote from: loffe on 15 May, 19:13:25
Sa mõtled sügava une all unenägudeta und? Kas sa oled siis ka teadvel?
Kõigepealt  ütleksin, et ei tekkiks mingeid arvamusi.... olen lihtsalt huviline.
Kuidas Sa tead,et Sügav Uni üldse eksisteerib?
Ärkvelolekut ju tead....Uneilma samuti. Samamoodi on Sügava Unega. Sa „tead“.
Teadvelolek „seal“ kus puuduvad objektid ehk mõtted. Mida on mõttel sellest mäletada? Mitte midagi. Aga Minale on see „mittemidagi“ ikkagi samasugune seisund nagu Ärkvelolek või Uneilm. Ta Näeb seda samamoodi. Ego on Aeg. Ego on eraldiseisva mina illusioon. Aeg on illusioon.
Aga....Illusiooni näeb Mina....Smile
...ja kindlasti Loffe oskaks minu jutu palju loogilisemalt ja arusaadavamalt väljendada... Smile


Q11
Astraal
17 May, 13:49:53
Täna oli omamoodi huvitav. Keha hakkas seekord üleni särisema, mõneajapärast saabus Astraalimesilane. Tiirutas ja tiirutas, vahetevahel langes kuklale siis tõusis jälle lendu. Järsku tui mõttesse, et ma vist polegi teda silmaga näinud. Natuke ootasin kui ligemale põrises, „plaksti“ lõin peataha käega ja sain kätte.
Avasin siis ettevaatlikul peo. Astraalimesilane oli päris pirakas, ikka nii pöidlajämedune,  oma kollaste juttidega meenutas herilast rohkem ja ega ta eriti kena polnud.
Teine katse oli „ Kas on võimalik avatud silmaga astraali minna?“
Hoidsin ühte silma lahti ja keskendusin näoligidal olevale käele. Mõneajapärast proovisin füüsilist kätt liigutada. Ei saanud. Sealt tõmbasin välja „unekäe“. Seda sain liigutada..aga jällegi ei näinud.
Testisin 3-4 korda.
Nüüd üks tõenäoline seletus oleks, et mu silm oli ikkagi kinni ja olin koguaeg uneilmas (seda saaks muidugi kontrollida kui oleks seatud üles kaamera nagu selles astraali filmis mida filmide all hindasime).
Kui see aga ei olnud nii ja tõesti mu silm oli lahti, siis viib see huvitavate järeldusteni.
Et on võimalik ka silmad lahti Astraali minna ja sealt samamoodi kiirelt tagasi tulla...ehk kahe seisundi vahel „tilbendada“.
See seletaks ära miks mõned inimesed ärkvelolekus kohtuvad näiteks Surnud Hingedega või võtavad vastu telefonikõnesi kadunutelt jne.
Aga sellele räägiks vastu jälle unehalvatus. Viimase puhul piisab kasvõi väiksest silmatõmblusest kui ajus pannakse „pistik“ sisse ja tervet keha läbistab kerge võpatus. Elekter on tagasi.
Sealt edasi on olemas jällegi Kuutõbi ehk unehalvatus seal ei tööta...hmm??
Selline arutlus tekkis.


Mannu
Astraal
17 May, 17:55:13
Quote from: Q11 on 15 May, 17:23:32
No ma saan siin enda kogemusi kirjeldada. Astraali minekul minul hakkab nagu peasees imelikult „kõditama“, siis tean et kui tahan, saan minna. Ülekeha surin võib ka olla (minul harva)

Mina käisin sarnase pealaesees kügelemisega unes lendamas.
ja kas äkki tõesti saab ka unes astraali minna?

Praeguse teadmiste seisuga mulle paistab, et igalühel on siiski jube isemoodi kõik.
Need deemonid ja teejuhid jms.
Ja kui kalduvust/annet pole, siis on vaja ilgelt harjutamist.


Naut
Re: Astraal
7 May, 18:11:54
Mind ennast aga ei huvita vist nii palju see, kas saab uneärgates minna silmad lahti või üleüldse unenäost, uurin ääriveeri siiski neid astraalimeistreid, kes lähevad siis, kui tahavad. Ehk ka ärkvel olles.
Ehk ei ole nö. allutatud unisuse eeltingimustele: haigutada, voodi ära teha jne.
Või siis misiganes ärkvelolekus kutsutakse endale lihtsalt esile tahtlik uneseisund (kuidas?) , et siis selle kaudu astraali minna.
See, et silmad kinni, on ok.
Muu info elimineerimiseks on see suht kerge eeltingimus ometi.
Ja niiehknaa avanevad nö. sisemised silmad astraalis.
Ega selles osas just lahkelt infot kätte ei anta.
Ikka, et "tulge meie klubisse" (raha eest), siis saate teada. "Klubi" muidugi ei pruugi üldse siin ilmajaos asuda seejuures..
Olen seda küsinud, kas sul, Q11, on nii õnnestunud, vastus oli ei. Kuid kas sa Q11, oskad kommenteerida, oleks selline võimalus üldse reaalne?
Kui jah, miks sa ise pole katsetanud?
Või on nö. unest ärgates lihtsalt lihtsam ja selle juurde jääb?


Q11
Astraal
17 May, 19:31:30
Olen seda küsinud, kas sul, Q11, on nii õnnestunud, vastus oli ei. Kuid kas sa Q11, oskad kommenteerida, oleks selline võimalus üldse reaalne?
Kui jah, miks sa ise pole katsetanud?
Või on nö. unest ärgates lihtsalt lihtsam ja selle juurde jääb?

ee...nüüd ma ei saanud aru. Et siis nagu mida ma pole katsetanud? ???
Või mõtled otse nö praktikaid?


loffe
Astraal
17 May, 21:42:31
Quote from: Q11 on 17 May, 13:49:53
...
Nüüd üks tõenäoline seletus oleks, et mu silm oli ikkagi kinni ja olin koguaeg uneilmas (seda saaks muidugi kontrollida kui oleks seatud üles kaamera nagu selles astraali filmis mida filmide all hindasime).
Kui see aga ei olnud nii ja tõesti mu silm oli lahti, siis viib see huvitavate järeldusteni.
Et on võimalik ka silmad lahti Astraali minna ja sealt samamoodi kiirelt tagasi tulla...ehk kahe seisundi vahel „tilbendada“.
See seletaks ära miks mõned inimesed ärkvelolekus kohtuvad näiteks Surnud Hingedega või võtavad vastu telefonikõnesi kadunutelt jne.
...
Castaneda-s kirjeldatakse seda kui unenäokeha mida saab kontrollida, olles tavateadvuses ja viibides samaaegselt "mõlemas maailmas".


Q11
Astraal
#160: 17 May, 23:47:18
Eks katsetan edasi.
Aga kes Uneilmas juba käib oleks hea Unejoonistajale ülehelikiirust õpetada... Smile


Naut
Re: Astraal
18 May, 00:14:50
Küsisin, et kas saab minna astraali ärkvelolekust.
Variant 1: sulgedes selleks vaid silmad.
Variant 2: uinutades end tahtlikult, et sealt edasi toimida nö. tavakorras.

Jah, praktilise poole pealt.


Naut
Astraal
18 May, 00:18:57
Osad praktikud väidavad, et just seda ülihelikiirust harjutades ning jõudes lõpuks valguskiiruseni saavatki justkui ainuomaselt Jumala/Hetke kõikehõlmavat ja nö. tegelikku olemust tunnetada. Kõik muu on ikka vaid eelmäng.
Mh?


Naut
Re: Astraal
19 May, 16:02:33
Panen selle ka siia:

Quote from: Q11 on 19 May, 15:55:47
Tavaline teadlik uni peaks välja nägema selline:
3D=>1D=>3D
Teadliku une teine väljendus(nagu minul ja OP-il oli):
3D=>2D=>3D
Astraal:
3D=>3D

1D- sügavas unes olev „pilt“
2D- kahemõõtmeline mõte
3D- kolmemõõtmeline minatunnetus

Mulle endale tundus, et astraalipilt on lausa hüper 3D. Ehk siis ruumilisus on rohkem liigendunud kuidagi (lähedal-kaugemal skaala), värvid eredamad ja panoraam laiem. Natuke tõepoolest nagu 3D kinos sisi.


Q11
Astraal
27 May, 13:02:23
Täna proovisin jälle seda silmad lahti astraali minna. Olin paremal küljel, vaatan tooli. Nii...midagi ei juhtu. Panin silmad kinni, vaikselt keha hakkas ennast selili keerama. Teen silmad lahti, olen parema külje peal. Uuesti silmad kinni, keha pööras ennast selili ja käed tõusid aeglaselt vertikaali, siis hakkasid jalad tõusma. Suhteliselt koomilises asendis lõpuks olin. Muidugi oleksin saanud kas püsti tõusta, teise tuppa minna või mõelda „läheks jälle Mannule külla ja vaataks neid põllul labidatega kaevavaid hobuseid“,siis astraalituul oleks mu ka sinna puhunud.
Aga täna just jäin mõttese „miks see nii on, et kui unevoodis millelegi ei mõtle siis käed ja jalad sellisesse asetusse lähevad?“
Kas vastus ei võiks olla, et aju püüab mingi põhjusel keha viia samasse asendisse nagu lootel?
Selline uitmõte...Smile
Naudile: Et Deemoni välimus või? Nooh...välimus võib tal muutuda, võibolla kõige tähelepandav on tema silmad. Tuleleegid. Ja ta ei näe nii nagu inimesed. Tõenäoliselt ta näeb energiaid, ja need teda ka ainukesena huvitavad.
Deemoni liginemine on äratuntav jah. Nagu ma olen seda tunnet kirjeldanud „inglitundena“, „kuutundena“ või „tulnukatundena“. See on umbes nii nagu ka OP-ile millagil püüdsin seletada, kui inimene näiteks pole elus kunagi söönud liha...kuidas talle lihamaitset kirjeldada?
Vat selle „rääkimisega“ olen algusest peale suhtunud teatud ettevaatlikusega. Sellepärast isegi ta on juba nähtusena tegutsev, et lisa „tuld“ alla panna pole mõtekas.
Vasta
#14
Naut
See on kõik siiski huvitav.
Hetkel on su enda tähelepanekustest tulenevalt siis mingid selle Deemoniga kaasnevad tunnused sellised:
_ Ta ilmus su juurde juba väga varases eas. Kuskil imikuna, sain aru?
_ Ta on tajutav energiana.
_ Ta ise huvitub inimese energiatest.
_ Tema tulek tekitab ebamugavust (või ka kõhedust? hirmu?). Ja seda ka reaalis ehk ärkvelolles.
_ Ta on "õpetanud" sulle astraalis käimisi. Kusjuures õpetanud väga hästi.
_ Sul on hägustunud mälu eelmise päeva (või üldse mineviku?) sündmuste suhtes?
_ Sellele Deemonile ei meeldi, kui sisened kirkiusse.
Midagi veel?

Ma küll ei pretendeeri mingite deemonite "välimäärajaks", kuid aina enam tundub mulle... (eriti peale seda, kui hiljuti mainisid seda oma mälu mõningast hägusust)... et tegu on ehk mingi nö. plasmoidse kontaktiga.
Need on sellised tegelased, kes siis jah eksisteerivadki meie planeedil valdavalt energeetilises olekus (samasse rühma kuuluvad ka kõiksugu loodusvaimud nagu tulevaimud, metsavaimud, allikavaimud jms, keda mütoloogiates ka haldjateks või päkapikkudeks nimetatakse jne), kuid nad võivad olla oma päritolult ka nö. teistest meie eksistentsi kihtidest pärit (ka nn. paralleelreaalsusest) või siis muude tsivilisatsioonide esindajad (misiganes planeedilt või tähesüsteemist, ka näiteks päikeselt), kes eksisteerivad ainuomaselt siis energeetilises vormis (ei oma keha ega vormi, kuid võivad enda ümber seda vajadusel nö. moodustada) ja teevad siia misiganes põhjusel oma visiite.
Edasi ongi küsimus: kas oled nõus selle kontaktiga, muuta see näiteks teadlikumaks ja vastastikuseks või soovid temast vabaneda?
Kuigi see, et ta su küljes on juba maast madalast... on muidugi huvitav moment. Natuke nö. reegliteväline, kui võiks öelda...
Peab mõtlema. Või uurima.


Q11
Astraal
27 May, 16:19:07
Ei...Deemon reaalselt materialiseerus ikkagi 7 aastat tagasi. Väiksena kuud jah kartsin. Tunne oli sama.
Kundalini Deemon on nagu kõrge vererõhk. Temast „vabaneda“ pole võimalik, ainult ohjes hoida. Sellepärast ma eriti ei tahagi tähelepanu temale ka huvi mõttes pöörata.
Ma ei saa päris vabalt  kirjutada. No mis mind ennast puudutab muidugi aga kui kedagi teist siis seal pean punase joone tõmbama.
Nagu OP-igagi. Inimlik huvi on kõigil. Kahtleva 1 protsendi teadasaamiseks läksin lõpuks otserünnakule.
Mis mälusse puutub siis, mida ma eile kirjutasin oli õige eile. Täna on see vale. Mida ma täna kirjutan on homme muutunud valeks. Aga ...Õige ja Vale on Mina sees...aga Mina on muutumatu...Smile


Naut
Astraal
27 May, 19:21:54
7 aastat tagasi? Siis nö. klapib.
Eks mul oleks jah, ehk rohkem konkreetseid küsimusi sel juhul, kuid... see võib minna juba privaatalasse ehk liiga isiklikuks.
Ehk siis, kui oled otsustanud oma Deemonit mitte nö. torkida (kõnetada, vaadelda) ja saad temaga suures osas ikkagi hakkama, no las siis olla.
Kui mingil põhjusel ei saa, siis võib edasi vaadata.

Panin tähele, et teil oli ka PW-s arutelu deemonite osas ja tekkis korraks väike tahtmine ka oma "vaatlusandmeid" sellesse kõigesse vblla lisada. No eks näis.
Vasta
#15
Täna öösel lõi välku ja müristas . Mõtlesin „huvitav kas sellise segava heliga on  võimalik astraali jõuda?“. Aken ju ka lahti.
Olen parema küljepeal, tõusen voodis istukile, lähen trepipoole, et kööki minna kui jään imestunult seisma. Teises toas vanaema istub.
„Häh, olengi ju“, laususin endamisi.
Läksin siis nagu ikka, temaga juttu rääkima.
Tere ja nii....ikka alustuseks. Alati olen vanaema näoilmet püüdnud endale selgitada. See ei ole kurbus... paratamatusest teadlik olemine või „seal“ pole ei head ega halba...
Küsisin kas selle ja tolle inimesega kes surnud, on „Teispoolsuses“ kohtunud? Mõne kohta kellega elus oldi tuttavad polnudki. Mis minus väikest hämmingut tekitas.
Vahetevahel jälle müriseb. Füüsiline keha ju magas voodis ja kuulis kõike, mis tema ümber toimus.
Tõmbusin oma kehasse tagasi ja tegin uuesti katse. Vanaema ikka istub...täpselt samas hommikumantlis nagu esimene kordki. Lobisen veidi veel. Müriseb...keha tagasi ei tõmba.
Läksin kolmandat korda kehasse (ehk ärkasin ülesse) ja uuesti astraali. Ikka vanaema sama kohapeal.
Müristab valjult, tugevad paugud.
Keha tagasi ei tõmba.
Niiet kokkuvõtlikut võib vabalt astraalis olla kui Ärkvelolekus on tugevad heli ärritajad. Ka valgussähvakud kandusid omamoodi huvitavalt üle. Siit ka üks tõestus kuidas inimene kes paistab olevat täiesti „teadvusetuna“ (haiglas, autoavariid..) kuuleb ümbrusest tulenevat juttu, helisi, „näeb“ Ärkveloleku valgust... Cool


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#16
Q11, sul on paljud kirjeldused oma rännakutest eelkõige kodus, kas toas või aias jne.. aaaga oled sa kaugemale ka läinud?
Kui kaugele?

Aga see, et kõik kehastusest väljunud ei pruugi kõigi tuttavatega sealpool kohtuda, seda olen ka ise nö. näinud. Seal on ikka tohutult palju "ruume", kus on teatud.. noh.. grupid justkui. Natuke nagu klassiruumid vms. Ja need on justkui mingi nn. ülesande järgi või kuidagi nii.

P.S. Kas sa pole astraalist saanud mingit sellist infot, millele siinpool vastust pole mingil põhjusel leidnud?
Vasta
#17
(20/06/2020, 12:33)Naut Kirjutas: P.S. Kas sa pole astraalist saanud mingit sellist infot, millele siinpool vastust pole mingil põhjusel leidnud?
Küsimus pole küll mulle kuid trügin ülbelt vahele, täna ikkagi laupäev. 

Ma ise pole mingi astraallendur ja ma ei tea kas selle ilma puhul, millest juttu tuleb, ongi üldse tegemist astraaltasandiga aga üldiselt jutt läheb teemasse.  
Sissejuhatuseks, lapsena ma ei saanud kunagi selili magama heita, eriti ilma tekita, oli selline selg ees kukkumise ja laiali lagunemise tunne. Mõnikord nägin unes, et vaatan öisesse tähistaevasse ning paindun seljast tahapoole, samal ajal läheb taevas suuremaks, tähed tulevad minu poole. See ei olnud otseselt halb kogemus kuid hirmutav oma intensiivsuses ja turvatunde hoidmiseks õppisin väiksest saadik kõhuli/poolkülili magama. Täiskasvanuna, siiski, harjusin vahest ka selili magama. Mitte küll koguaeg aga mõnikord see sama kogemus kordus,  siis oli väga meeldiv ja huvitav, natuke närvekõditav tunne - seljast tahapoole kaldumine, allapoole laiali langemine,  millele tavaliselt järgnes kehasse naasmine, tunnetus nagu korjaks kokku ennast ja aeglaselt kehapiirid selginevad ja tekib arusaam kehast, voodist, toast... 
No vot ja nii algas ka see kogemus. Olin hommikul ärkamas, poolunes, võib-olla oli enne mingeid poolteadlikke unenägusid, kui äkki sama lugu - teadsin, et olin selili voodis ja tunnen tugevalt seljast taha paindumise tunnet (mis ei ole sugugi valus, pigem selline mõnus ringutus ja tahapoole kehast väljumine). Aga seekord mind tõstetakse päikesepõimikust üles. Tõstetakse üles oma keha kohale,  käed-jalad rippu ja kõht ülevalpool, umbes nagu Matrixi filmis, kus Neo on ligase ja oimetuna masina tangide vahel, aga see ei ole hea võrdlus, sest mul oli ülimalt meeldiv tunne. Päikesepõimikus, sealt kust mind tõsteti, oli mõnus rammestus, avardumise ja rõõmu tunne, pealegi tundsin ühe suure, võimsa ja heatahtliku olendi lähedust, kes seda kõike korraldas. Säilis ka täielik teadlikkus sellest, et mu füüsiline keha on toas voodis ja minul endal on käimas huvitav kogemus ning kohe sähvatas ka seesama omakasupüüdlik mõte, et nüüd saab ju küsida midagi ja krt kui nüüd ka vastust ei saa, siis millal üldse. Samas võib-olla mul isegi soovitati ja anti märku, et nüüd on hea aeg midagi küsida, sest mul oli veel keegi seal juures, keda ma ei näinud/tajunud aga kuidagi oli teadmine mingitest neutraalsetest kaasaskäijatest, kes võisid selle soovituse anda. Noh nagu kuldkala ees, mõtlen, mida küsida. Tervis korras, armastus korras, raha - mitte korras (oma arust Smile ) Küsin, et mis värk on majandusliku küljega mu elus, vilets on, kunagi ei jätku, koguaeg on puudu, probleemid, ebaõnn... Vastuseks satun ühe hiiglama suure raamatukogu kõrvale, tänavale. Seinad on raskest hallist kivist ja hoone on hiiglaslik. Tean, et tegemist on raamatukoguga, sest kuidagi meenutab ta mulle rahvusraamatukogu Tallinnas ja kui ma oleksin sipelgas rahvusraamatukogu kõrval, siis oleks sarnane proportsioon, mida ma siin kirjeldan. Märkasin et, on ilus lopsakas suvine pärastlõuna, taevas sinine ja selge, päike särab. Sisenesin raamatukokku (vist läbi seina) ja hakkasin liikuma piki koridore. Liikusin lennates, tähelepanuga tõmbasin end edasi kammides kiiresti läbi pikki riiulivahesid,  sest ma teadsin, et mul palju aega ei ole. "Mida ma üldse otsin?" turgatas mulle pähe, aga kohe saabus ka teadmine, et küll ma ära tunnen, kui üles leian, otsima peab ainult. Ma ei tea, mida ma tahan aga ma tean, kuidas seda saada, tuli ka meelde üks laulujupp. (Vahemärkusena, et võib-olla mu oma meel pani kokku selle raamatukogu kujundi kust infot otsida, mu esimestest kogemustest rahvusraamatukoguga - see tundus mulle seestpoolt hiigelsuur kuid siiski hubane). Ühe riiuli juures oli lastelaud mis mu tähelepanu tõmbas, selline mudilaste oma, kus nad saavad värvimisvihikuid teha, kuniks vanemad raamatuid vaatavad, ja igasuguseid muid väikeste ajaviitmise asju. Topsis värvipliiatsid. Laua peal oli üks värvimise vihik, mille ma avasin ja nägin seal joonistatud lugu, milles üks tegelane (kes olin mina, sain aru) jookseb ära mingite kollide eest (kes olid siis rahaprobleemid). Mida rohkem ta nende eest põgeneb, seda suuremaks kollid kasvavad. Jooksja lisab kiirust, hirm kasvab ja koos sellega kasvavad ka kollid. Kuid kollid teda tegelikult kätte ei saa, igavesti nagu jõuavad lähemale, muudkui kasvavad ja põgeneja võib surra küll paanika kätte, kuid kollid talle otseselt küüsi turja ei löö, jooksevad hästi lähedal selja taga lihtsalt. Siis nägin ka selle loo lahendust või nii öelda alternatiivset lõppu. Jooksja aeglustab hoogu, sama teevad kollid ja muutuvad kohe natuke väiksemaks. Jooksja pöörab ümber ja vaatab, kelle eest ta õige põgeneb - kollid muutuvad päris pisikeseks mustvalgeteks multikategelasteks, kes koha peal joosta vihuvad. Kuni ühel hetkel kaovad olematuks. Siis ma sain aru, et ei maksa põgeneda mingite asjade eest elus, sest need võivad probleemiks ja peale seda katastroofiks muutuda. Ja sain sellest ka aru, kui mul sellega kõik ok juba on, saan  lastelaua tagant riiulite vahele, suurte inimeste raamatuid vaatama Wink
Siis tulin tagasi, kukkudes kohina ja surinaga. Tunne jäi hea. Probleemid ei olnud enam probleemid vaid asjad, mida ma sain korda teha, või siis ei saanud korda teha. Mured kahanesid oluliselt.

Selline lugu.
Vasta
#18
Huvitav kogemus ja mõnus taipamine. Kas see oli astraalrännak seda oskab Q11 öelda. Ma lisaks omalt poolt, et seda osa lasteraamatute riiuli vahelt suurte riiulite vahele pole võib-olla vaja väga tõsiselt võtta, iga takerdumine mõttemustritesse on sama mehanismiga. Pole lasteraamatuid ja täiskasvanute raamatuid on lihtsalt raamatud Smile

Sorcerers speak of sorcery as a magical, mysterious bird which has paused in its flight for a moment in order to give man hope and purpose. Sorcerers live under the wing of that bird, which they call the bird of wisdom, the bird of freedom.
Vasta
#19
... või oli selle lastenurgaga vihje selles, et kolle kardavad vaid lapsed? Sina aga suur ja tugev ning taipad nende tagaajajate trikid ära.

Ülilahe reis siiski. : )

Mul on need mentaalrännakud kohati sarnase stsenaariumiga. Noh, et lugu keerab ennast läbi väga täpselt fikseeritud detailide, reaalsete emotsioonide jne kuidagi ootamatult lahti.
Vasta
#20
Minu definitsiooni kohaselt oleks Laupäeva kogemus OBE ehk kehast väljumine. Astraalis on gravitatsioon. Muidugi nähtusena on nad ju väga tihedalt seotud. Uneilma minek (füüsilisest kehast eemaldumine). 
Minul on samamoodi olnud aga enamus kordadest tõusevad mul käed aeglaselt vertikaali, harvem jalad. Või jäen rippu, pea-alaspidi laest. Mõnikord nagu keegi tugevalt jalgadest tõmbaks ja „viuhti“ olen voodist väljas.
Mul on Raamatukogu pööningul.  Ja tõepoolest üks viise küsimusele vastuse saamine on raamatule see esitada ja siis selle avamine. Vastus võib tulla liikuva „jutuna“, pildina, lausena...
Naut küsis kui kaugel olen käinud. Hmm...no teistel planeetidel ei ole. Üks asi millest ma pole üle saanud (küll on paranenud) on kõrguse kartus. Teine asi... vist pole sellist huvi...ja mul pole ka „küsimusi“ esitada Raamatukogus. Ma eiteagi miks. Sest „küsimus“ peab olema ikkagi suhteliselt konkreetne. Niisama – „mis saab?“ või „paha on olla, mida teha?“  tuleb ka vastus samas stiilis „Õunad valmivad sügisel“ või „Pannkooke võib teha aga lehmad annavad piima“...Smile
Niiet jah...astraalinduses peab  tugev uudishimu olema. Muidu istud nagu mina mõnikord lihtsalt maja katusel, korstna kõrval ja vaatad üksinda Kuud.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne