Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Uneolendid
#1
Huh
Vasta
#2
Uneolend – inimene (loom, putukas, kivi) kellega unes peame sõnalist/märgilist dialoogi ja  on meie mõistuse loodud programm.
Et tunda ära programmi toon välja mõned lihtsad näpunäited.
Olenemata kas ollakse unes või sellest teadlik on võimalik mõne lihtsa testiga teha kindlaks kas tegemist on Uneolendiga või Kellegagi/millegagi „väljastpoolt“.
Esiteks programmi käest ei ole mõtet küsida keerukalt, nt. „Miks ehitati püramiidid?“ või „Kas tulnukad on olemas?“. Sellistele küsimustele annab ta vastuse mida inimene ise on kuulnud, lugenud, usub või omaks võtnud. Ja toimub Ärkvelolekus reaktsioon „ossaa...ma olen kontaktis Suure Vaimuga“.
Teiseks, Uneolend ei pruugi tahta lihtsatele loogilistele küsimustele vastata ja puikleb „Ah, mis sa kiusad“ .
Kui on jõutud unes niikaugele, et omame eesmärki, küsimused on valmis ja programm ei tõrgu vastu võime alustada.
Näide:
Sõidame sõbraga autos ja ajame juttu. Täiesti loogiline dialoog. Nüüd tipime sinna vahele kontroll-küsimusi.
„Kuule, mis sa arvad kas päike on kuum või külm?“
Hoiame oma unepeas tähelepanu sõnal „külm“.
Sõber(programm) vastab:„Päike on muidugi külm“
„ No aga kust siis soojus tuleb, näiteks suvel?“
Hoiame mõtet sõnal „puu seest“
„Soojus...soojus tuleb suvel puude seest“, vastab Uneolend.
„hehehe...“ võime natuke isekeskis itsitada. Aga proovime veel.
Auto aknast välja vaadates, osutame „Vahi kui palju lund on sadanud. Mis värvi lumi küll on?“
Peas hoiame tähelepanu „roheline“
Programm naerab „Noh, lumi on ikka rohelist värvi nagu koguaeg olnud“
Lõpuks võime minna ka otserünnakule.
„Mis mu nimi on?“, küsime ja hoiame pea täielikult tühjana.
Uneolend on hämmingus ja vastab,„plablabla“.
„Kuidas? Mis mu nimi on? Seda ju ikka tead mu ammune sõber?“
„PLABLABLA“ karjub Uneolend pahuralt, peatab auto kinni ja jookseb minema.
Niiet sellise lihtsa moodusega tegime kindlaks, et me ei kõnelenud ei oma sõbraga, ei surnud vaimuga vaid lobisesime iseendaga.
Ja selle mõte oleksi, alati kui arvame kohtuvat kellegagi „väljastpoolt“ kontrollime ennem kas me ei ole iseenda kahesuse illusioonis.
Psühholoogiliselt võib meil lõpuks tekkida „tühi tunne“, sest Uneilm paljastub ja oma lõputus fantaasias ja olendite rohkuses mõistame, et oleme seal ihuüksi...Sad
Vasta
#3
Väga kaval praktika!!!

Sorcerers speak of sorcery as a magical, mysterious bird which has paused in its flight for a moment in order to give man hope and purpose. Sorcerers live under the wing of that bird, which they call the bird of wisdom, the bird of freedom.
Vasta
#4
Kas teisi olendeid pole? Mul vahel toimub kohtumine olendiga, kes erineb tavalistest oluliselt. Välimuselt täiesti tavaline - kord mees, kord naine, mõnikord veider elukas, kuidas loo stsenaarium nõuab. Eriliseks teeb olendi see, et ta paistab väga eredalt silma. Ta on kuidagi intensiivne, küll ilma eriliste väliste märkideta, on ta kuidagi... mõjuv. Umbes nagu mustvalges filmis ilmuks värviline tegelane. Ta ei suhtle ega seleta palju, pigem vaatleb või teeb mõne märkuse, muudab unenäo kulgu, või lõpetab selle hoopis.

Näiteks. Poolenisti teadlik uni, tegevus kuskil allveelaevas, aga see pole tähtis. Satun ühes ruumis kokku ikusa naisterahvaga, u.30a, brünett. Tüüpiline reaktsioon poolteadlikus unes ilusat naist kohates on olnud ikka temaga vahikorda astuda Big Grin (on see poisikeselik pidurdamatus või olin mingi tiirane vanamees seni, kes teab). Seekord aga peatusin ja mõtlesin, et no mida, kas midagi paremat ei tulegi pähe mida unes teha, kas see ongi kõik, milleks ma võimeline olen? Mul tekkis tahtmine hoopis tänada ja tervitada seda kaunist naist ja naisi üldse, nii ma panin käed rinnale (namaste eks ole) ja kummardasin talle, väljendades tänu ja austust. Naine vaatas mind väga tähelepanelikult (siin ilmnes tema intensiivsus ja erilisus), kõik ümberringi muutus väga vaikseks. Siis ta ütles, tunnustavalt:"Ahah, väga hea..." Ja andis märku, et järgneksin talle. Läksime teise ruumi, unenägu lõppes, või muutus, ei mäleta.

Mõnikord on sel tegelasel tuntud inimese kuju, mõnikord mingi madu või elukas, aga miskipärast kuidagi jääb tunne, et see on sama tegelane alati.
Eks lõpuks ikka tuleb välja, et mu enda psüühika osa aga kindlasti mitte tavaline une rekvisiit.
Vasta
#5
Väga huvitav kirjeldus. Vahemärkusena, ma millegipärast pidasin Sind Laupäev naisterahvaks..Smile
See „samatunne“ on minul ka, nagu äratundmine või jälle kohtumine. Välimus võib erinev olla jah.
Ma arvaksin...see on nüüd praegune arvamus, mis võib muutuda. On tegemist Sinu enda isiku teise poolega. Kui see teine pool kerkib unes näiteks mingi puudusena ärkvelolekus toimub Soovija ja Saaja väljendus.
Näiteks: Armastuse vajadus, mis on ärkvelolekus rahuldamata ja objektita võtab unes kuju, ehk siis see tunne manifesteerub. Aga välimus seal pole oluline. Noet kui objekt on naabri-mari siis see ei tähenda, et ärkvelolekus peaks naabri-marile kohe armastust avaldama minema...Smile
Üksilduse tunne võib unes objektina tekitada kujutluse „ma tegelikult ei ole pärit siit Maalt“ – järgnevad pidevad unenägemused kaugetest Universumi planeetidest.
Aga isegi kui see Uneolend tundub „väljast“ võiks nii kindluse mõttes selle „2 pluss 2“ kontrolli ikkagi ära teha.
Vasta
#6
(25/02/2021, 21:56)Q11 Kirjutas: Vahemärkusena, ma millegipärast pidasin Sind Laupäev naisterahvaks..Smile
Vabandust pettumuse valmistamise pärast Big Grin Eelarvamus on huvitav asi ja veider tunne on, kui sa avastad, et see valeks osutub.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne