24/06/2020, 00:09
Järjekordne lugu (nagu ka potentsiaalsed järgmised), puudutavad und ja unenägemist, seetõttu tegin täiesti omaette teema, kuhu teisedki kasutajad võivad unega seonduvat postitada. Mida iganes keegi siis une all ka ei mõtleks, alates sellest, mis kellast peaksid lapsed magama minema, lõpetades näiteks tõdemusega, et meie elu on unenägu.
Lugu ise on selline. Kui Eestis oli valitsuse poolt väljakuulutatud eriolukord juba mõnda aega kestnud, avaldasid Synctuitioni nimelise meditatsiooniäpi loojad, et kingivad oma töö eesti inimestele tasuta. See oli mulle suurepärane uudis, sest see rakendus oli mulle juba ilmudes silma hakanud, aga ma ei ole äppide ostja ja meditatsiooni abividinate kasutaja kunagi eriti olnud. Aga ilma rahata, miks mitte, proovin. Ma ei hakka ümber jutustama selle asja sisu, mõte on seal lihtsalt selles, et kvaliteetseid kõrvaklappe kasutades viiakse kuulaja u 20 minutilisele helirännakule, mis võib mõjuda väga sügavalt lõõgastava ja lõdvestavana. Ma vajusin tihti poolunne, kus käis tavaliselt üllatavalt vilgas unenäotegevus kõige veidramatel teemadel. Päris magama jäämist takistas ainult kõrvaklappidest tulevad helid, muusika ja loodushääled, millel ma olin volüümi üsna valjuks keeranud. Selletõttu, et heli segas sügavalt ja pikaks ajaks magama jäämist, märkasin ma mõnikord hästi uinumise hetke. Kõigepealt hakkad jälgima mingit suvalist mõttefilmi, olles ise üsna ärkvel, siis omandab see süžee nagu teatud gravitatsiooni, ehk ma ei pea pingutama, et seda jälgida, ta hoiab mu tähelepanu ise endal, ja mingi hetk olen ma ise juba selle loo sees. Imestasingi, et alles oli lugu minu sees, nagu mõte või kujutlus ja hopsti olen mina äkki selle loo sees ning sellest süžeest on saanud mind ümbritsev maailm. Tähelepanu ümberlülitumine toimub sarnaselt, kui vaatate näiteks sellist pilti, kus kujutatakse mustaga mingit karikat või puud aga selle väliskontuuridest moodustuvad hoopis näod. See tähelepanu jõnks ühelt kujutiselt teisele on sarnane mu kirjeldatuga. Sama ka, kui vaatate seda keerleva baleriini kujutist, enamustel inimestel vahetab ta aegajalt suunda, katsuge tabada see suunavahetushetk.
Mõnikord teadvustasin end alles unest väljudes, ehk sisenemise olin maha maganud, ja.taipasin, et minu uneavataril oli olnud täispikkuses minevik kui tulevik ehk täielik ajalugu mõlemas suunas, kuigi ma elasin unes ainult ühes lühikeses stseenis sellest elust. Tuli pähe võrdluskujund olukorrast, kus näiteks katsud varbaotsaga vett ja see varbaots omandab mingi veeelaniku identiteedi koos mineviku ja tulevikuga ja kui sa peaksidki selle varbaga sinna vette jääma, siis ta elab selle stsenaariumi järgi oma elu.
Selline tuntud õpetaja ja autor nagu Ishwar Chandra Puri, (youtubes on palju tema loenguid, väga muhe vana) kirjeldab hinge tulekut siia ilma nii, et kõigepealt sa valid välja selle rolli, tegelase ja saatuse, sisened siia ilma ja kui ära unustad, kust sa tuled ja kes sa oled (ja sa teed seda) siis sa elad elu elu järel seda valitud lugu ja välja sellest rattast saad siis kui sulle meenub, kes sa oled.
Häid pühi.
Lugu ise on selline. Kui Eestis oli valitsuse poolt väljakuulutatud eriolukord juba mõnda aega kestnud, avaldasid Synctuitioni nimelise meditatsiooniäpi loojad, et kingivad oma töö eesti inimestele tasuta. See oli mulle suurepärane uudis, sest see rakendus oli mulle juba ilmudes silma hakanud, aga ma ei ole äppide ostja ja meditatsiooni abividinate kasutaja kunagi eriti olnud. Aga ilma rahata, miks mitte, proovin. Ma ei hakka ümber jutustama selle asja sisu, mõte on seal lihtsalt selles, et kvaliteetseid kõrvaklappe kasutades viiakse kuulaja u 20 minutilisele helirännakule, mis võib mõjuda väga sügavalt lõõgastava ja lõdvestavana. Ma vajusin tihti poolunne, kus käis tavaliselt üllatavalt vilgas unenäotegevus kõige veidramatel teemadel. Päris magama jäämist takistas ainult kõrvaklappidest tulevad helid, muusika ja loodushääled, millel ma olin volüümi üsna valjuks keeranud. Selletõttu, et heli segas sügavalt ja pikaks ajaks magama jäämist, märkasin ma mõnikord hästi uinumise hetke. Kõigepealt hakkad jälgima mingit suvalist mõttefilmi, olles ise üsna ärkvel, siis omandab see süžee nagu teatud gravitatsiooni, ehk ma ei pea pingutama, et seda jälgida, ta hoiab mu tähelepanu ise endal, ja mingi hetk olen ma ise juba selle loo sees. Imestasingi, et alles oli lugu minu sees, nagu mõte või kujutlus ja hopsti olen mina äkki selle loo sees ning sellest süžeest on saanud mind ümbritsev maailm. Tähelepanu ümberlülitumine toimub sarnaselt, kui vaatate näiteks sellist pilti, kus kujutatakse mustaga mingit karikat või puud aga selle väliskontuuridest moodustuvad hoopis näod. See tähelepanu jõnks ühelt kujutiselt teisele on sarnane mu kirjeldatuga. Sama ka, kui vaatate seda keerleva baleriini kujutist, enamustel inimestel vahetab ta aegajalt suunda, katsuge tabada see suunavahetushetk.
Mõnikord teadvustasin end alles unest väljudes, ehk sisenemise olin maha maganud, ja.taipasin, et minu uneavataril oli olnud täispikkuses minevik kui tulevik ehk täielik ajalugu mõlemas suunas, kuigi ma elasin unes ainult ühes lühikeses stseenis sellest elust. Tuli pähe võrdluskujund olukorrast, kus näiteks katsud varbaotsaga vett ja see varbaots omandab mingi veeelaniku identiteedi koos mineviku ja tulevikuga ja kui sa peaksidki selle varbaga sinna vette jääma, siis ta elab selle stsenaariumi järgi oma elu.
Selline tuntud õpetaja ja autor nagu Ishwar Chandra Puri, (youtubes on palju tema loenguid, väga muhe vana) kirjeldab hinge tulekut siia ilma nii, et kõigepealt sa valid välja selle rolli, tegelase ja saatuse, sisened siia ilma ja kui ära unustad, kust sa tuled ja kes sa oled (ja sa teed seda) siis sa elad elu elu järel seda valitud lugu ja välja sellest rattast saad siis kui sulle meenub, kes sa oled.
Häid pühi.
